Rekindling Hope: A Spring Reunion of Hearts at The Field Hospital

Fluent Fiction - Estonian: Rekindling Hope: A Spring Reunion of Hearts at The Field Hospital
Find the full episode transcript, vocabulary words, and more:
fluentfiction.com/et/episode/2025-04-10-22-34-02-et

Story Transcript:

Et: Kevadine päike heitis pehmeid kiiri üle põldhaigla valgete telkide.
En: The spring sun cast soft rays over the white tents of the field hospital.

Et: Ei olnud harjumuspärane kohtumine, aga see oli koht, kuhu Kaarel ja Liis olid lõpuks mõlemad jõudnud.
En: It wasn't a usual meeting place, but it was where Kaarel and Liis had finally both arrived.

Et: Kaarel, tugev ja lootusrikas noormees, vaatas ringi, süda üsna kiirelt löömas.
En: Kaarel, a strong and hopeful young man, looked around, his heart beating quite fast.

Et: Ta mõtted keerlesid vaid Liisi ümber.
En: His thoughts revolved only around Liis.

Et: Kevadõhk oli tunda iga hingetõmbega, tuues kaasa uue alguse lubaduse.
En: The spring air was felt with every breath, bringing with it the promise of a new beginning.

Et: Vahepeal olid nad lahus olnud – asjaolud, mida keegi ei saanud ette näha, olid nad eraldanud.
En: In the meantime, they had been apart—circumstances no one could have foreseen had separated them.

Et: Kaarel seisis haiglatelgi lävel ja otsis silmadega Liisi, kes oli kogenud ja hooliv noor naine, alati valmis teisi aitama.
En: Kaarel stood at the threshold of the hospital tent, searching with his eyes for Liis, an experienced and caring young woman always ready to help others.

Et: Tal oli südi pilk, kuid sügaval sisimas kahtles ta, kas see kohtumine võiks muuta midagi.
En: She had a determined look, yet deep down she doubted whether this meeting could change anything.

Et: Kaarel lähenes Liisile, rind täis kartust – kas tema tunne on ikka veel vastastikune?
En: Kaarel approached Liis, his heart filled with anxiety—did she still feel the same way?

Et: Liis istus ühel ajutisel pingil, linnulaul praktiliselt valjem kui õhinasoleva rahva hääled.
En: Liis was sitting on a temporary bench, birdsong practically louder than the voices of the eager crowd.

Et: Kevadel tärganud lilled piilusid sõbralikult nende jalge juurest.
En: Flowers that had sprung up in spring peeked out friendly from beneath their feet.

Et: Oli kummaline, kuidas haiglaõues oli sõltumata olukorrast tunda looduse elujõudu.
En: It was strange how, despite the situation, the vitality of nature could be felt in the hospital yard.

Et: Kaarel kogus julgust.
En: Kaarel gathered his courage.

Et: "Tere, Liis," ütles ta ettevaatlikult, kui lõpuks tema ette jõudis.
En: "Hello, Liis," he said cautiously as he finally reached her.

Et: Liis tõstis pilgu, tema silmis sooja üllatust.
En: Liis looked up, warm surprise in her eyes.

Et: „Tere, Kaarel,“ vastas ta pehmelt, sõnad nagu soe kevadtuul.
En: "Hello, Kaarel," she replied softly, her words like a warm spring breeze.

Et: Ta oli oodanud seda hetke.
En: She had been waiting for this moment.

Et: Oli olnud palju aega mõelda ja tunda.
En: There had been much time to think and feel.

Et: Varasema vahemaa ja aja kihtidena kogunenud mõtted hakkasid lahti kooruma.
En: The thoughts that had accumulated over distance and time began to unravel.

Et: Nad istusid hetkeks vaikides, kuuldes tuules lehviva telgi kangast ja eemal kajavat ravihoone saginat.
En: They sat in silence for a moment, hearing the fabric of the tent flapping in the wind and the distant hustle of the medical facility.

Et: See oli veidra rahuga hetk, mida nad olid mõlemad oodanud.
En: It was a moment...